neljapäev, 3. märts 2022

Hommikusöök Tiffany juures

 https://youtu.be/1ClCpfeIELw Breakfast at Tiffany's 

https://watchseries.mn/watch-movie/watch-breakfast-at-tiffanys-online-17775.5300830

I

Hommikusöök Ülemiste häärberis oli väga pinev, sest Madis Ülemiste oli koju jõudnud, samuti Irina oma palverännakult, unustamata oma pihiisa lauda kutsumata. Samuti olid Sergei ja Uku ning Genisha. Hanna-Magdalenale oli aukoht jäetud, jättes Tiffany tema paremale käele ning Irina ja Madise pahemale käele. Tüdruk säras õnnest, et ta oli nii suure au osaliseks saanud, kummatigi pärast kõiki sündmusi. Sergei istus oma bossi kõrval ja tema vastas oli Uku, kelle paremal käel oli Genisha samas kui pahemal Tiffany. Sergei veidi põrnitses Ukut sellise asetuse pärast, kuid sai Genishalt initressidega põrnitsuse vastu ja pidas paremaks viisakuse piiresse jääda. Uku oli lihtsalt meeldivalt üllatunud ning avatult tähelepanelik, laskmata millestki välja lugeda, kuidas ta äsja oli sule sappa saanud. Madis lasi end asjadega kurssi viia ja torises veidi selle üle, et temaga polnud läbi räägitud, kuid kuidas sa saad nii äkki, kui ta oli komandeeringus olnud ning kedagi täiskasvanut peale teenijate kodus polnud. Ta teadis alati, et ülemteener oleks tulnud palgata -- kuid tema naine ja tütar ei tahtnud sellest kuuldagi. Nende meelest oli neil piisavalt kulutusi, samas kui Madise meelest oleks võinud lubada küll. Milleks terve elu kuivata, kummatigi kui Kaarnakiviga läheb nii hästi. Hommikusöögiks oli Basmati Riis koos krõbekanaga, mis oli pähklite ja balsamiõliga kastetud ning kirstomatite ning piparmündi lehtedega palistatud. Leivad ikka olid sellised laiad ja jämedad käärud ning kõrvale pakuti Trappist Monk Orgaanilist teed, mis eralennuga otse Ameerikast Fraseri laost toodi. Hanna-Magdalenale meeldis see -- ja ta ei pidanud mittemidagi ise tegema. Talle meeldis olla teenindatud. Vastavalt tema seisusele. Kui hommikusöök oli söödud, läks jutt eile vaadatud filmi peale. Madis ei võtnud sellest just palju osa, ja ka Irina jäi väärikalt kõrvale, sest ka tema meelest oli see film natuke... nende meelest oli seal liiga palju värvi. Oleks võinud ka väärikamalt seda sõnumit öelda. Aga ju režissöör tahtis oma märgi maha panna. Mitte et neile see sugumürsk meeldinud oleks. Madis oli veidi kade olnud, et sellel mehel nii palju õnne naistega on, mitte et ta oma saagiga rahul poleks olnud, kuid aegajalt ei olnud paha -- ta oli tänulik, et teda need unenäod külastasid, mis lubasid tal end rihmaks tõmmata. Irina ei andnud end alati kätte ja kurtis peavalusid, kuid oma unenägudes võis ta alati mitme orgasmiga maha saada ja kõik eided ära rahuldada. Hanna-Magdalena tegi igasuguse positiivse tagasiside filmi kohta maha, rääkides, kuidas see pole üldse Üleinimlik, et inimesed mingi ristilöödud kurjategija moraalinorme järgivad. Irina ei hakanud selle peale midagi ütlema, kuna tüdruk oli äsja oma vanemad kaotanud. Elurid olid väga õnnetud, sest nemad olid pandud kõige lõppu istuma, teistest palju kaugemale. Madisele ei meeldinud selle Kolumatsi tütre maine, ja ta pidas paremaks mõista anda, et tema õnn Venamaal ei kannataks. Keegi ei tahtnud ju potensiaalset natsi tunnustada, missest et see polnud kunagi päriselt tõestatud. Ootamatult tegi Tiffany suu lahti ja ütles paar tunnustavat lauset, ning tõi esile filmi julguse teemat lähemalt käsitleda, kui usulisest vaatepunktist ja tuua välja selle emotsionaalse väärtuse. Inimesi intrigeeris see uus avastus, et Tiffanyle meeldib Passion of the Christ. 

"Muide, kuidas sa oma nime said?" küsis Hanna-Magdalena ilmsüütult ning Irina hakkas sõnasabast kinni. "Me kohtusime Madisega "Breakfast at Tiffany" filmi vaadates, ning hakkas kohtlaselt itsitama. 

"Ja te panite peategelase järgi oma tütrele nime?" ei suutnud Hanna-Magdalena seda uskuda, ning ahmis selle teadmise endasse. See oli nii armas, kuid samas ka nii labane. Tema Tiffany oleks väärinud paremat nime, kuid asi seegi. Parem ikka kui mingi Triinu või Tiina. 

"Ma ei salli Audrey Hepburni..." tähendas Tiffany kuivalt ning jõi seda, mis ta teest alles oli. Teised vaatasid teda üllatunult, sest see oli veidi ootamatu tähelepanek. Kes ei armasta Audrey Hepburni? "Minu meelest on ta võlts inimene!" andit Tiffany edasi ja Madis läks sellest põlema. "Noor daam, Audrey Hepburn töötas ennast ülesse -- sul oleks temalt paljugi õppida." "Jah töötas ülesse, varem oli vaene!" tähendas Tiffany ja kargas laua tagant püsti, asetades tühjaks joodud teetassi oma kohale, "Kuid pärast seda, kui ta rikkaks sai, käitus ta ikka edasi, nagu oleks ta seesama, kes ta enne oli, enne oma kuulsust -- ja see oli temast väga võlts ja silmakirjalik. Milleks mitte tunnistada, et sa ei ole enam tööliste hulgast?" "Nojah!" möönis Madis ja püüdis Irina käest toetust leida ning teiste külaliste poolt, kuid keegi ei tahtnud end selle tüli vahele segada, saades aru, et asi on rohkemas, kui vaid selles filmis. "Aga ta hoolis vaestest inimestest, seepärast ta jäi alandlikuks." seda viimast ütles Madis eriti enesekindlalt nagu oleks asja ivani jõudnud. "Ja mina arvasin, et mina olen ristitud ja mu ema, kuid nii rumalat juttu võib ainult kristlane öelda." tähendas Tiffany jäiselt, ja kui Madis teda sellise solvangu peale pärani silmi vahtima jäi, nõnda et isegi suu poikvele oli jäänud. Ka tema oli leidnud end laua tagant püsti tõusmas. Ta lihtsalt ei saanud enam aru, mida ta oma tütrega valesti oli teinud, et see teda nii äärmuslikult vihkab. "Kas sa siis tõesti ei tea, kuidas marketing töötab ja et Audrey lihtsalt teeskles, et inimesed rohkem tema filme vaataksid?" ütles Tiffany resoluutselt ning sai vastuseks jõuetu jonnimise endast välja aetud mehelt "Ja mis ses siis halba on. Mina olen ka Müügimees!!" Tiffany ohkas raskelt ja masseeris oma ninajuurt enne kui vastas, "Sinu töö ei puutunud asjasse, sa peaksid teadma vahet alandlikkusel, mis on niisama juba olemas ning ei vaja tõestamist ja treenitud käitumisel, mida tuleb kultiveerida ning esile tõsta. Miks peab sinu tütar sulle seda selgitama ja meelde tuletama?" Ja enne, kui keegi sai veel sõna sekka öelda, vabandas Tiffany viisakalt ja kaebas peavalusid ning kõndis uhkelt pea püsti lauast minema. Hanna-Magdalena järgis eeskuju ning vabandas samuti ning tõttas õhinal järele. Elurid kasutasid võimalust ning juhatasid endid ka viisaka sõnaga välja. Edasi jäid lauda torssis Madis Ülemiste ühes Irinaga ja Sergei ning Uku ja Genisha. Teenijad koristasid nõud ning külalised kutsuti edasi kaminaruumi. 

II

Uku polnud kunagi teadnud, et asi Ülemiste vahel nii halb on. Kuuldes, kuidas nime andmisega oli, ei imestanud ta üldse. Või Audrey Hepburn... See oli nii naljakas, et hakkas lausa hale. Genisha paistis seda mõtet haistvat, sest ta istus tema kõrvale ja vaatas teda karuselt. Sergei istus varmalt teisele poole. Paistis, et Ülemisted ise pole tema taagast kuulnud, ja see andis julgust juurde. 

"Mis sina sellest arvad?" küsis Madis Ülemiste veidi mornil ilmel. Ta sai vastu küsiva pilgu, sest ta polnud päriselt kelleltki kindlalt küsinud. Ta siis täpsustas: "Uku, sa olid ju tema Filosoofia õppejõud, miks ta niimoodi -- ja veel Audrey Hepburn! See on üks kuradima hea film, kõik teavad seda." 

Uku muheles selle peale ja ütles pärast mõningast kõhklust: "See on ju ilmselge, et Tiffanyle ei meeldi, kui teda nii kuulsa filmiga võrreldakse, arvestades selle peategelast -." See paistis aga Madist vihastavat. "Kuidas ometi, egas ma teda Golightly ei nimetanud." Ja Uku üritas Madisele selgitada tolle juveeli poe tähendust Tiffanyle. "Teie tütre jaoks ei ole see mitte koht, kus teie armastus algas, vaid koht, mis räägib raha taga ajamisest ning selle kummardamisest..." "Kas ta on nüüd kommunistiks hakanud vä?" solvus Madis veel enam ja tundis oma naise kätt enese õlgade ümber teda kallistamas. Ta rahunes veidi. See oli lihtsalt arusaamatus. Tiffany on ilus nimi! "Tiffany tahab minu teada tavalist elu, mitte hästi kindlustatud elu -- ta tahab seda ise kujundada..." t'ähendas Uku ja Madis seedis neid sõnu. "Ja miks ta mulle seda ei võiks öelda?" puhises Madis, rapsas end naisest lahti, tõusis ja lahkus kaminaruumist. Irina vabandas oma mehe käitumise pärast ja läks talle järele. 

"No see oleks võinud minna paremini..." venitas Sergei, kuid ei teadnud kuidas. Ka tema oli seda filmi näinud ja nõmedaks pidanud. Uskumatu, et keegi selle järgi nime paneks. Tema küll ei tahtnud, et Tiffany oleks kellegi moodi, kes seal filmis olid. 

"See läks täpselt nii nagu asi väärt oli." tähendas Genisha ja tõusis samuti püsti. Paistis, et pärast Ülemiste toast lahkumist, polnud tal vestlusega midagi pistmist. Tema minek oli väärikas ning kaalutletud, nagu oleks tal kogu maailma aeg varuks. Uku ja Sergei jäid talle järele vaatama, ning viimane unustas isegi, miks ta nii vihane oli olnud ja lahkus ise ka viisakalt end vabandades. 

"Või et argpüksid ja rotid?" mügistas Uku endamisi naerda ja asutas samuti minekule. Selles majas ei olnud tark praegust viibida. Kui Tiffany tahab temaga rääkida, siis võib ta seda mõni teine kord teha. Kui õhus vähem draamat on. Miks ta ei mõelnud kunagi selle filmi kohta uurimistööd küsida. Ta teadis miks, sest inimesed olid pinnapealsed ja tema õpilased oleksid tõenäoliselt jälle nurisenud, kui mõtlematu ja julmalt range ta on õpetajana, andes nii raskeid ülesandeid. 

III

Kui Tiffany oma tuppa jõudis, oli ta maruvihane. Kuidas ta vihkas seda filmi, kõigi oma võltside karakteritega, täis naiivseid ja romantilisi unistusi ainult selleks, et püüelda õnne sinilindu või kaarnakivi, nagu seda Eestimaal nimetati. Nad oleksid sama hästi võinud Sõnajala õit otsida. Elu oli ikka inimese enda kätes, seda oli ta isa temale õpetanud. Kuid kuidagi moodi, ei paistnud ta seda õpetust päris ise kuulda võtvat. Ikka tahtis ta teiste poolt austatud ja armastatud olla -- ülekullatud ning jumaldatud. Just sellepärast ei mallanud ta isa enam oma perega kokku elada, et nad liiga tavalised olid. Ei suutnud koos temaga piisavalt särada ja avalikust elust osa võtta. Aga mis kasu oli avalik elu Tiffany'le toonud? Ainult valu ja pisaraid. 

Hanna-Magdalena koputas uksele, ning Tiffany pühkis oma silmad puhtaks, sest ta oli natuke nuttu tihkunud. Nad rääkisid tühjast tähjast ning mõlemad olid rahul, kuigi erinevail põhjustel. Tiffany oli õnnelik, et tema nimi ei ole enam teemaks ja Hanna-Magdalena tahtis lihtsalt oma eeskujuga koos olla. Viimaks oli tal see vanem õde, keda ta oli nii palju tahtnud. Ja ta viskus Tiffany käte vahele ning kallistas teda õelikult, kes ei osanud selle peale muud teha, kui kohtlaselt tema seljale patsutada ja asjad niimoodi jätta. Kui nad olid endid niimoodi tühjaks rääkinud ja muljetanud ning kallistanud, läks Hanna-Magdalena oma tuppa. Tiffany ohkas tumedalt ja sulges oma voodis lamades silmad. Ta andis endale sõna, et tema armub päriselt ning loob omale traditsioonilise perekonna ja saab lapsed. Ta ei teadnud küll, kust sellise asja leida, kummatigi tema olukorras, kuid ta ei kavatsenud ka alla anda. Kusagil on ikka keegi, kes teda tahab ja aitab tal oma surnud meest unustada -- ja seda kättemaksu. Kuid see võis ka mõne teise korrani oodata. Pärast sellist hommikusööki vajas ta ühte korralikku uinakut...