"Emme, miks issil kunagi meie jaoks aega pole?" küsis väike tütarlaps oma ema käest.
Põlle ja pajalapiga pliidi ääres askeldav naisterahvas pühkis laubalt higi ja ütles siis. "Issil on tähtis töö, ta müüb asju mida inimesed vajavad."
Tütarlaps vaatas teda torssis pilgul ja hüüatas:
"Aga kui mina suureks saan, hakkan ma ka asju ostma, siis ma saan Issiga iga päev kokku!"
Ema vaatas talle üllatunud pilgul otsa ja tuli tema juurde ning pani pajalapi lauale, silitades tütre pead.
"Ka mina tahaksin mõnikord seda, aga unistused ei lähe alati täide..."
Seda öelnud, pöördus ta jälle ahjus särisevat pikkpoissi valvama, ilme torssis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar