Koer-Isand

See oli kõige õnnelikem päev tema elus. Jah, ta oli seda teinud. Lõpuks ometi oli tema totakas ülemus talle oodatud koha andnud. Madis võis enese üle uhke olla, sest ta oli nüüd vanem-müügimees. Mitte mingi tühine ukselt uksele sörkija, kes imal naeratus rebadel, nagu hakkaks kohe põõsa taga asja ajama, mõttetuid nublakaid pakkus. Ei! Nüüd võis ta selle alanduse unustada - ja olla see, kes uusi praktikante ja müügimehi sinna uksetaha kupatab ja neid aeg ajalt läbi sõimab, kui sõõrikud ja kohvi sees keeravad ning ilm ei meeldi. Lõpuks võis ta jalad seinale lüüa ning oma raske töö vilju nautida. Kuid telefon helises nõudlikult laual ja tuppa tormas hirmunud sekretär.