Vadim Besumnoi oli lihtne inimene. Ta oli Jehoova tunnistaja, kuid salaja. Ta teadis, et tema usk ei ole respekteeritud, eriti perekonna poolt, kes olid vanausulised ja põgenesid võimude eest eestisse, ainult et näha oma poega "ära pööramas" nagu nemad seda nimetasid. Tema polnud kohtunud selle prohvet Jeesusega, keda kõik nii armastasid ja kelle pärast päid kokku löödi. Tema teadis ainult, et Iisrael kummardas Jehoovat, ja polnud teist Jumalat peale tema. Sellesse pilti ei saanudki Jeesus ära mahtuda. - Milleks ühele prohvetile niipalju tähelepanu pöörata? Siis võiks ju ka muhamed Jumal olla, või mormoonid...
Aga see ei huvitanud Vadim'i sest see oli poliitika. Ei olnud tema asi küsitleda "surnute vaime" nagu tema seda nimetas. Tema oli läinud tagasi õpetuse ja manitsuse juurde, et avastada seda, mis riigil ja sellega kaasa läinud kirikul ununenud oli.
Vadim armastas oma perekonda ja vanemaid, nad lihtsalt ei mõistnud tema pühendumist, eriti kuna ta töötas müügiagendina. Tal ei olnud ambitsioonikust. Ta oleks juba ammu võinud Madisele silmad ette teha ja tema koha endale saada, kuid ta polnud sellistest intriigidest huvitatud. "Mis kasu oleks oma töökaaslase ületrumpamisel muud, kui palju paksu verd?" - Ta oli ju üks nendest arututest venelastest, nagu see kroonult saadud perekonnanimi vanausulisuse pärast juba küllalt suur häbi ei olnud. Tema perekond kandis nime au ja väärikusega, nad olid ikkagi uhked oma usu üle.
Vadim ei suutnud uhkust tunda, sest ka see oli Jumala ees patt. Kõik oli ju tema loonud ja andnud, miks peab siis kelkima, et see sind teistest paremaks teeb. Missest et need teised olid "uskmatud". Kas siis nemad ei olnud uskmatud sellel võõral maal, kes nende emakeelt vihkas, sellepärast et üks grusiin niipalju nende paremaid mehi ja naisi oli Siberisse saatnud. Mida nemad ja teised lihtsad inimesed olid eestlastele teinud?
Aga ka see oli "surnute küsitlemine". Tema oli keisrile andnud selle osa ja jätnud Jumala osa Jehoovale.
"Tõsi, ka Jeesusel on palju häid mõtteid ning seletusi kirja kohta, kuid tema jüngrid - need läksid liiale!"
mõtles Vadim endamisi.
"Kahju selle sünnipäeva pärast! See polnud Madise suhtes õiglane - ega naljakas!" mõtles Vadim edasi.
Aga ta teadis, miks ülemus teda alati Madisele ette heidab...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar