11. Veebruar

"Madis, mis sa arvad, kas Trefner või Härma?"
Naine kõndis hommikumantlis köögis ringi ja valas Madisele kohvi ning silitas tema kräsus juukseid, kui ühtlasi reklaamvoldikuid rohkem Madise poole liigutas, kes neid tülpinud pilgul seletas.

"Ei, tea,... Leesi tundis ka meie tütre vastu huvi..., mis sa Prantsuse Lütseumist arvad?"
"See on ju Tallinnas..." ütles naine ja torutas sellepeale huuli. "Ükski tõsine ärinaine ei tule Tallinnast!"
Madis vaatles teda veidi kelmika naeratusega, mis pani teda 20 aastat nooremana end tundma - ja paistma.
"Mul pole midagi selle vastu, kui ta ei saaks ärinaiseks, pealegi ei vasta see tõele, mõned ikka on..."
"Keskerakond ei lähe arvesse... Miks sa üldse meie koosolekutele ei tule, sul on ju ambitsiooni, me saaksime sind hetkega mõnele kohale panna ja hääled tuleksid ka. Sa müüksid siis palju paremini..." küsis naine veidi süüdistaval toonil, kuid selle rikkus ära tema soe naeratus silmis ja ta istus mehe vastu ja hakkas läbi voldikute kuhila sobrama, rüübates kohati kohvikruusist paar lonksu. Siis juureldes millegi üle ja jõudnud mingi otsuseni raputas pead, asudes järgmise voldiku poole.
"Katoliku kool on samuti oma voldiku saatnud..." pomises naine veidi valjema häälega, kui sosin
"Mida sa siis ootasid? See kretiinist eraõpetaja oli idioot, et meie tütrest avalikult ühel õpetajate nõupidamisel rääkis. Seepärast ma ta lahti lasingi. Nüüd tulevad sellised voldikud uksest ja aknast sisse. Tema IQ on juba 147 ja ta on kõigest 14 aastane... öeldakse, et 17 eluaastaks on see tõusnud 181le siis 22 selt 254le... Otseloomulikult kaklevad nad tema pärast!"
Madis rüüpas samuti kohvi ja uuris ühte essee moodi köidetud paberitest patakat, mille esiküljel oli kolm tähtsat diagrammi, mis pidid ütlema, et nende tütrel on helge tulevik.
"Tegelt ma imestan vaid, et Vigala-Sass pole oma pakkumist teinud..." ütles Madis mornilt, kuid tema naine ei reageerinud. Ta oli juba liiga tuttav selle pilguga, et mõista, kuna tema mees võllanalju teeb, mida retooriliselt kohelda tuleb.

"Samas ei anna tema füsioterapeut talle elulootust üle 33..." jätkas Madis katkestamatult edasi.
"Ära hakka jälle pihta, me leppisime ju kokku, et see arst oli ületöödanud, kui ta selle hinnangu andis."
"Ja sellegi poolest on tal 20% võimalus, surra ajukasvajasse ning vähenenud motoorkontrolli tõttu lihasatroofiasse. See on rohkem kui 0% saad sa sellest aru!" Madise silmad vilkusid ohtlikult veekalkvel.
Naine tõusis püsti ja läks vaikselt mehe juurde ja kallistas teda hellalt.
"Ma mõistan seda, kuid siin elus pole miski kindel. Homme võivad nad öelda, et ta võib kergejõustikuga tegeleda..."
"Ma ei ole nõus oma tütart matma, saad sa aru, tema peab ühel päeval mind matma!" ütles Madis küsiva pilguga, nagu armu otsiv uinutamisele saadetud koer.
"Ma mõistan sind täiesti..." ütles naine ja istus oma mehe sülle, kes kõvemini temast kinni hoidis ja nutust vappus. Kohati oli veel kuulda seosetut pobinat: "Kõik... defektne geen... üleliigne trans-alleel...

Tiffany mängis rahulikult oma nukkudega teises toas. Vanematel olid tähtsad jutud pooleli ja siis ei tohtinud neid segada. Vanemad pidid otsustama, mis kooli Tiffany läheb, kui ta oli ennist ainult valitud eraõpetajate juures käinud - nende juures, kelles Madis perverti ei kahtlustanud, kuid ta kahtlustas niigi kõiki kõiges, kui küsimuse all oli tema tütre turvalisus, oli tema, Madis, Jumal taevas ja Tiffany tema püha Iisrael. Kõik hingetõmbed hingas Madis oma tütre pärast, et lunastada oma minevikku. Mida ta polnud isegi oma naisele julenud tunnistada. "Mehed on sead ja koerad; ava neile uks ja nad tulevad sisse nagu kutsutud külaline ja omanik ühes isikus." mõtles Madis oma elule tagasi vaadates ja lugedes ühe palve, ehkki ta polnud usklik. "Jumal, sina ei või minu tütart mitte!" Kuidagi aimas Madis et seda on tarvis teha, sest midagi on toimumas. Mingi püünis oli sulgumas, ja ta ei teadnud, kustpoolt tuleb järgmine hoop. Kui tema saab oma tahtmise, on Tiffany kõige noorem gümnasist, kes eales Trefneris või Härmas on õppinud...

Astral marketings oli ootamatult turuliidriks hüpanud ja Madis oli endale oma osakonna saanud. Enam ei olnud ta selle püramiidi skeemis vanem-müügimees, vaid lausa Mentor. Keegi, kes asub käsuliini kõrval ja vaatleb kuidas erinevad osakonnad koostööd teevad; kuidas logistika suubub ja muud sellised asjad. Tema tarkvaralahendus oli nii hea, et Apple lubas selle ära osta ja oma uude mobiili ning tahvelarvutisse integreerida. Enam ei pidanud ta tobedatele kõnedele vastama, selleks oli tal terve saalitäis vanem-müügimehi, kes interaktiivselt edasi suunatud kõnesid samaaegselt vastasid ja kogu sita enda peale võtsid, samas kui tema võis nautida juhtimist. Kõik töötas lausa suurepäraselt. Tema müüginumbrid olid lakke tõusnud. Hea inimesena otsustas ta Vadim Besumnoile heateo teha, sellist ustavat koera oli tal alati tarvis. Madis oli märganud, et selle töölise juuresolekul õnnestus rohkem tehinguid ja tal oli müügil annet, kuid üldse mingit ambitsiooni. - Täielik sulasehing. Oleks vaid selliseid rohkem, siis vallutaksid nad terve Euroopa, või mis ma räägin - terve Ameerika; Hiina; MAAILMA. Võibolla terve Universumi. Aga ometi ei võinud ta oma tütrele tervist kinkida. See oli ainus asi, mille üle ta ei valitsenud.

Ta võis kärkida Jehoova tunnistajate peale, kui need julgesid oma "Vahitorni" kasvõi tema poole lehvitada, nõnda et nad teisele poole teed jooksid, kindlasti mõeldes et vanakuri isiklikult on neil kallal. Mormoonid kaotasid tema lähenedes oma tavalise ameerika naeratuse ja tegid nõnda nagu poleks teda tänaval ja astusid edasi. Madis vastas sellele viisaka nohinaga, ja ei teinud samuti neist välja. Kirikud ei julenud talle isegi jõulujumalateenistuse kutset saata, ehkki ta elas kolme kiriku - ühe luterliku; ühe nelipühi ja ühe ortodoksi kiriku lähedal. Nii kõva mees oli Madis Ülemiste, aga ta ei võinud oma lapsukest terveks teha.

Ta oli käinud läbi kõik nõiad ja posijad; kõik arstid ja terapeudid - ta käis isegi Venezuelas tolle nõid-arsti juures, kes transis operatsioone tegi, ja too läks nii närvi, kui Madist kaugelt silmas ja polnud nõus teda isegi vastu võtma, öeldes vaid tõlgi kaudu, kes Madisele teele ette saadeti, et teda ei saavat aidata, kuna see on Jumala sõrm.

Ei, mitte tema tütrega, üle tema haiseva laiba. Tema tütar kasvab suureks; läheb heasse kooli; abiellub; teeb võibolla karjääri, kuid ei pea. Igal juhul saab tal olema väärikas elu - ja ei Jumal ega kurat võta teda temalt ära! mõtles Madis kibedalt, kuid tema positiivne mõtlemine ei vabastanud teda enam valust ja hirmust.Ta teadis, ja tajus seda, miski on sündimas... ta ei teadnud ainult seda: "Mis?" ja "Kuna?"