neljapäev, 3. juuli 2014

Üksi, Üksi õeke!


I

Irina oli oma lubadust endale pidanud ja Tiffanyga šoppama läinud. Niikuinii tuli Maarika pulmadeks kleit leida ja see oli juba Jaanipäeval. Nad liikusid riiulite vahel ja proovisid erinevaid variante. Tiffany oli väga pirtsakas ja valiv, kõige kallal oli midagi norida. Irina oli lihtsalt õnnelik, et tütar üldse oli nõustunud kaasa tulema ja temaga rääkis. Küll oli liiga sügav lõhik, siis jälle liiga kõrge ja vagatsev. Siis ei kõlvanud värv või oli vale materjal ja üleüldse - ei tahtnud Tiffany välja näha, nagu võiks keegi muu veel sellise kleidiga välja tulla. Tema kleit pidi olema ainukordne, nagu valiks ta seda oma pulmaks.

Korraga astus neile ligi üks kuller: "Kiri Tiffany Ülemistele!" skandeeris ta ja andis selle üllatunud tüdrukule üle ning tegi jälle minekut. "Kes sulle poes kirju saadab?" tundis Irina huvi. "See peab advogaat Sumatin olema, mu mehe jurist, ma palusin tal häid rätsepaid otsida, kes pulmakleite õmblevad." ütles Tiffany mõtlikult ja avas kirja. See oli tõesti Sumatinilt, ja selles oli ühe linnast väljas asuva talundi aadress, koos kaardiga, kuidas sinna kohale jõuda. "Ta peab siis kallis olema, kui ta nii eraldatuses elab." kahtles Irina. "Ma võin ise ka kleidi eest maksta!" tähendas Tiffany nipsakalt "Ära hakka jälle, mina kutsusin su välja, see on meie õhtu." nurises Irina oma tütre vastu. "Vabandust." ohkas Tiffany. "Kas lähme siis?" küsis ta viimaks. Irinal läks aega, enne kui ta aru sai, mida tütar sellega mõtles.

Kui nad sohvril end kohale olid lasnud sõidutada, leidsid nad vana popsitalu. Selle katus oli natuke sisse langenud. Ei olnud just paljutõotav algus. "Ja siin peab kuulus rätsep elama?" imestas Irina "Kui ta liiga kuulus oleks, siis ei saaks me oma tööd tema graafikusse lükkida ja õigeks ajaks valmis - Jaanipäev pole enam kaugel." tähendas Tiffany. Irina ohkas selle peale, tütrel oli õigus. Aega ei olnud raisata. Üks kõhn ja peene olekuga noormees tuli uksele ja tervitas neid viisakalt. Välimuse poolest oleks ta võinud vabalt Calvin Kleini meesmodell olla - ehkki need ei olnud nii kõhnad. Tema pruunid lühikesed juuksed andsid talle veidi naiseliku oleku. Ta kandis sinisest siidist särki, millel olid laiad käised, nagu kuuluksid need hoopis mõne kleidi juurde ja ka vöökohalt oli see särk laiem, tulles omaenda vööga. Noormehe püksid olid ka siidist õmmeldud ja maitsekad, kuid väga vanamoodsa lõikega. Tema isa poleks kindlasti seda rätsepat meheks pidanud. Tal olid liiga naiselikud riided seljas. Tiffany hakkas kahtlema, kas oli ikka nii hea mõte siia tulla, kui rätsep suu avas ja sealt madal bassihääl välja kärises. "Te otsite?" küsis rätsep tülpinud ilmel. Tiffany ulatas advogaat Sumatini ümbriku ja mees heitis sellele kerge pilgu ning vaatas hindavalt tüdruku peale. "Tulge minu järel, ma võtan kohe teie mõõdud, ma ootasin teid." Irina vaatas närviliselt oma tütrele otsa, kes õlgu kehitas ja muigavalt tagasi vaatas. "Eks me sellepärast siia ju tulimegi." "Aga sa ju ei tunne teda!" kahtles Irina uuesti ja piidles räämas taluhoonet. "Kui ta meid ära vägistab, siis ma luban, et ei räägi kellegile." õelutses Tiffany "Pipart sulle keele peale, sellise asjaga nalja teha!!" urjas Irina ja oleks teda peaaegu ridiküliga löönud. Tiffany põikles kõrvale ja läks majja sisse, ning Irina tuli ohkides järele. "Oh Jumal taevas, see tüdruk viib mind veel hauda!"

Tegelikult polnud rätsep üldse nii kole, nagu Tiffany oli nalja visanud, vaid võttis kiiresti mõõdud ja kirjutas märkmikusse ülesse ning määras neile aja. "Saate kleidi kahe nädala pärast kätte. - Teil veab, et mul praegust rohkem tellimusi pole, sügisel ei saa üldse minu jutule. - Lõpetamised ja sisseastumised!" ütles rätsep uneleval häälel, mis üldse tema bassitooniga kokku ei sobinud. Seestpoolt oli taluhoone korralikult hoolitsetud. Selles oli kolm tuba - keskel asus eeskoda, millesse nad olid sisenenud, paremal käel paistsid rätsepa eluruumid ja pahemal tema töökoda. Kunagi oli siin ka vist mingi laut olnud, kuid uus omanik ei paistnud loomi pidavat. See pidi igatahes väga ammu olema.

"Ma ei jõudnudki teie nime küsida?" ütles Tiffany ja ulatas käe, kui oli tellimuse eest emal maksta lasnud, kes seda veidi vastumeelselt tegi. Ta ikka veel ei usaldanud seda meest. "Toomas Theodosius Tahhermann." ütles rätsep kõlaval bassihäälel ning mõlemad, nii Irina kui Tiffany tõstsid kulmu. "Jätke kõik naljad, mis teil korstnapühkimise või tahma kohta või mõne kamina kohta meelde tulevad, ma olen niigi neid kõiki kuulnud." täheldas Toomas uuesti ja Tiffany naeris tehtult. Nad kätlesid viisakalt ja läksid oma teed, olles enne täpsustanud, kuidas klient soovib oma kleiti saada. Rätsep oli selle peale vaid muiatanud. "Te vist lähete lausa sultani pulma, kui te nii kõrgi kleidi tellite, selliseid ei kanta enam." Tiffany oli vaid näost säranud ja ütelnud. "Minu sõbranna heaks sobib ainult kõige parem." Selle peale oli rätsep talle läbitungiva pilgu saatnud, kuid Tiffany osutus suletud raamatuks ja seitse pitserit oli talle peale pandud, nii et mees ei teadnud, mida ta sellest repliigist arvama pidi.

"Kas nüüd lähme kinno?" küsis Irina ettevaatlikult Tiffany käest, kes endaga rahul oli. "Jah, ma arvan küll - mis praegust näidatakse? Vali midagi välja ja üllata mind!" ütles Tiffany sundimatul toonil ja nõnda nad läksidki suvalist filmi vaatama.

II

Kinos näidati pöffi raames Eesti muinasjuttu "Vanapagana pulmad" Sellesse oli mingi eesti uus rešissööri kuulsus pikkinud natuke animet ja natuke tavalist lavanäitlemist, mis oli käsikaameraga üles võetud, nagu tahaks keegi Pulp Fictionit parodeerida. Vanapagan oli animeeritud, kuid saunikutütar oli näitleja - see oli väga nauditav vaadelda, kuidas nii lühike muinasjutt oli suudetud vahelugudega kahe tunni ja neljakümne kahe minuti pikkuseks venitada. Nüüd oli vanapagan ühe suure korporatsiooni ojabun - kes jaapanist kogu maailma peale alla vaatas. Korporatsiooni nimeks oli ironiseerivalt pandud "Kaseke" - "Ju meeldisid rešissöörile kaksiktähendused.", mõtles Tiffany. Selle suure bossi pojad pidid leidma enestele naised, kuid erinevatel põhjustel, mis eht Gestaldilikult lavale toodi, ei võinud nad seda ise teha ja mehed olla. Üks oli liiga osav sõjamees ja pidi koguaeg Helmandi provintsis välislähetusel olema - ja sellepärast ei saanud enesele ise naist valida; teise probleemiks oli liigne osavus raha tegemisel - ja tema ei leidnud ka oma päevaplaanis seda "akent" üles, kuhu naise otsimiseks aega võtta; kolmas oli lausa olümpiavõitja ja ei võinud treeningute; pressikonverentside ja võistluste vahel - rääkimata erinevate karastusjookide; energiabatoonide ning muu träni reklaamimine - endale aega leida naist enesele otsida. Samuti pidid nad sauniku juurde jõudmiseks 236 ninjaga võitlema; tee sulgenud puuslikust ja kahest lõvikoerast mööda pääsema, kes neile kolm küsimust esitas ja seitse ülesannet nõudis, mis hõlmasid selliseid triviaalseid asju, nagu elamislubade taotlemine; bussis tasuta sõitmine üle Eestimaa; vaba juurdepääs Kadrioru lossi ruumidesse, et seal privaatselt pidu panna; ning õigus blanco volitusega üks suvaline seadus vastu võtta; õigus vanur vöötrajal alla ajada ja sellega minema pääseda; luba pargis avalikult keppida ning poes lastele alkoholi pakkuda ja kindlasti tahtis puuslik, et temale Vabaduse väljakule ausammas püstitatakse. Kui siis Vanapagan sellest vaevast räsituna sauniku juurde jõudis, avastas ta oma õuduseks, et keegi kits on tütrekese riided nahka pannud ja vaja ruttu kuskilt uusi leida. Ja nii sai ta terve öö sellele sauniku tütrele hilpusid kokku tassima, kuni kukk laulis, ja põrgulised paha haisuna haihtusid. - Miksipärast oli kurja mõisapreili osa välja jäetud, Tiffany mõtles, et ehk tsenseeriti ära, kuna mõni poliitik seal end ära tundis.

Irinal oli väga raske seda filmi vaadata, kuid kuna Tiffany paistis seda nautivat, siis kannatas ta selle ära. Kuidas oli ta seda kartnud, et kunagi seisab põrguline isiklikult nende ukse taga ja viib tema armsa tütre kaasa - ja siis ei näe ta teda enam kunagi. Võibolla kuuleb veel maailmast tema vallutustest ja suurtest tegudest, kuidas tema Tiffany on langenud. Irina palvetas oma südames: "Oh, Lunastaja Jeesus, ära lase sellel filmil mu tütre kohta endeks olla, et tema peab Saatanale pruudiks olema. Mingu see karikas temast mööda - kas ühest ööst ei piisanud!? Anna mu tütar tervena tagasi ja ära hukuta teda maailmas!"

III

Kui Tiffany viimaks koju jõudis oli kell palju, kuid isa polnud ikka veel koju jõudnud. Jaapanis oli edasilükkamatu hädaistung, kust tema puududa ei tohtinud, sest muidu lendavat "Kaarnakivi" tarkvara vastu taevast - ja oh seda häbi otsa, kui ta niimoodi oma välisinvestorite ees näo kaotab. Tiffany oleks soovinud, et temale keegi uksele koputab ja siit hullumajast minema viib ning kunagi enam tagasi ei too. Ta oleks tahtnud, et see film, mida ta vaatamas käis, oleks temast rääkinud.

Kui ta oma tuppa läks, viskus ta ühes riietega voodisse ja jäi kohe magama. Ta ei tahtnud midagi tunda. Ta oli lootnud, et leiab eest hoolitseva isa, kes küsib, kuidas tema päev läks, kuid see ei olnud nii. Ta oli lootnud olla veidike normaalne, kuid kõik, mis tema sai, olid õõnsad teretused bankettidel ja kõmupiltnike sisutühjad küsimused ja kommentaarid. Ta oli väsinud olemast Kuulus Tiffany; Tark Tiffany; Ilus Tiffany - Kuulsa "Kaarnakivi" looja tütar - ta tahtis olla tavaline Tiffany, kes on 15 aastane, kuid sellilst valikut talle ei antud.

Keegi koputas tema meele uksele ja ta läks avama. Thurs; Eoh ja Ing seisid ukse peal. Kuidagi teadis ta kohe, mis nende nimed on, ehkki kohtas neid mehi esimest korda. Thurs nägi välja nagu päevinäinud metsavend ja tal oli määratu suur ogakilp selja peal. Isegi selle ääred olid teravaks ihutud, nõnda et see oli korraga ründe ja kaitserelv. Selle südamikust turritas välja suur pistoda pikkune jäme oga, mis oli mõeldud ettevaatamatute ründajate üllatamiseks. Sellega sai nii raiuda; pareerida kui torgata. Tema habe oli ilmatu pikk, ulatudes vööni ja punast värvi, nagu ka tema juuksed. Miskipärast olid tal saabastega kassi omadele sarnased jalanõud jalas, mis päris hästi muu rõivastusega kokku ei sobinud. Eoh nägi välja nagu mõni kuulus teismelistele mõeldud graafilise romaani meesautor. Ta kandis lühikest vesti palja naha peal ja oli väga maoliku olekuga. Isegi tema juuksed olid lühikesed ja lakitud. Kui Tiffany teda põrnitses, siis võttis ta hambaorgi suust välja ja viskas ühe "Ciao tibin!" välja ja pani orgi tagasi hambusse. Ta kandis musti teksaseid, mis olid kitsa lõikega. Igal juhul pidi tema munadel väga palav ja ebamugav olema. Ing kandis valget preestrirüüd ja ranges lõikes soengut. Isegi tema juuksed olid plaatinblondid ja temal polnud habet. Eohil olid vähemasti vurrud olnud, kuid Ing oli näo poolest karvutu. - Ja nad kõik olid kõrged nagu hiiud ning vaatasid alla Tiffany peale, kelle kaelalihased hakkasid sellepeale valutama. Ta astus ukse eest ära ja lasi nad oma troonisaali. Ta istus laisalt oma troonile ja vaatas küsivalt kolmele külalisele otsa. Teda häiris natuke, kuidas see saal tühjalt kõmas, "Kuhu küll kõik teenijad olid kadunud?" Tiffanyle ei meeldinud see.

"Mina olen Thurs ja ma aitan sul oma meelt pahade rünnakute eest kaitsta; ma aitan ka vaenlase meelt segadusse ajada ja lõhkuda, kui see tarvilik peaks olema." ütles Thurs ja lõi endale vägevasti vastu rinda. Tiffany ei olnud kindel, kas ta peaks veel seisma, või peaks tema rinnus nüüd auk olema.
"Mina olen Eoh ja ma aitan su emotsioone mõista ning mitte pead kaotada raskes olukorras, mina kaitsen su tundeid ja reedan sinu vastaste tundeid!" kummardas Eoh graatsiliselt ja astus oma kohale tagasi.
"Mina olen Ing ja ma aitan kaitsta su hinge ja anda sulle avarust, et keegi ei saaks sind rõhuda ega su plaane takistada!"

"Aga kes teist keha kaitseb?" küsis Tiffany ja kibrutas kulmu. Ruunivaimud vaatasid üksteisele otsa ja ei saanud küsimusest aru. "A mis see meie asi on?" küsis Eoh "Need on meie ülesanded, muu meid ei huvita." ütles Ing meelevaldselt. Need mehed meeldisid talle - selline kaitse võis ära kuluda. Milleks, ei osanud ta eneselegi seletada, kuid ta teadis, et ta tahab neid. "Ma valin teid kõiki!" ütles Tiffany oma troonil istudes ja ruunivaimud muigasid selle peale kergelt. "See tähendab, et sul on kuus kaitsevaimu?" küsis Ing hindavalt. "Seitse - Ur pakkus end minu lapsehoidjaks, mul pidavat halvad kombed olema." tähendas Tiffany kõrgilt. Thurs vangutas selle peale pead. "Ole temaga ettevaatlik, ta ei ole nii eemalolev kui Jara - kui ta midagi pähe võtab, siis ei saa seda temast enam välja rääkida." "Just sellepärast ma tema valisingi, et nad nii naljakalt tülitsevad. - Kas üks lõi teisel mehe üle või midagi?" tundis Tiffany elavat huvi. "Need, kellele meeldib toores jõud, ei meeldi mediteerimine ja vastupidi." ütles Ing selgitavalt. Seda öelnud, asutasid ruunivaimud teele ja lahkusid tüdruku meelest. "Ela hästi, kaarnakivi valdjatar!" ei unustanud Thurs ukselt öelda ja Tiffany võpatas unest üles. Kell oli 3.14

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar