Veresaun

"Mis sa arvad, kuidas meie pojal läheb?" küsis Valdek Keskmiste oma naiselt.
Naine askeldas teeserviisi kohal ja tõusis madala laua eest püsti, ning pühkis laubalt higi. Ta oli terve päeva köögis vaaritanud ja mehele hea kristlik naine olnud. Valdek oli ikkagi oma koguduse vanematekogu liige ja auväärne mees. "Ei tea, ta pole enam pärast eelmist nädalat helistanud."
Täna pidi olema Valdeki sünnipäev: 15. september. Ta kahetses, et tema poega ei olnud siin, kuid ta oli ise nende pankadega pahuksisse läinud. Ta polnud oma pojale seda maja soovitanud, mille ta esiti ehitas, et oma tulevasega kokku elada, kuid too suri ootamatult leukeemiasse - eks see oli Jumala käsi. Valdek teadis, et Jumala eest pole põgenemist ja et tuleb kõigi tema käskude ja keeldude järgi elada. Ta polnud seda lõhutud perekonnast litat heaks kiitnud ja sellepärast läksid nad oma pojaga tülli. - Kuid kui tema poeg, Arpo Keskmiste tahtis ära leppida, siis teadis ta, kus tema vanemad elavad. Nemad oskavad igaljuhul oma kadunud poega andestusega vastu võtta. - Ka see praegune maja ähvardas panga kätte sattuda; see oli ilus klassitsistlikus stiilis villa, kallis piirkonnas. Valdek ei teadnud, kust ta poeg selleks kõik raha oli kokku kraapinud, et pärast oma naise surma veel nii ilusasti ehitada. - Tema poeg oli geniaalne arhitektuuri tudeng, kuid isepäine. Tal oli oma nägemus kõigest, mis teda inimestega pahuksisse viis. Seepärast ei leidnud ta omal alal tööd ja seepärast võttis pank temalt elupinna imala naeratusega ära, tõstes veel tema krediidireitingut ja makstes maja eest selle-aegsete kinnisvara hindade järgi. Kolm päeva tagasi oli kinnisvara turg kokku kukkunud, kui pankurid tema poja maja järele tulid - ta poeg oli sellepärast väga verine ja lubas kätte maksta. Kuid mida nendesugused said süsteemi vastu teha. Ta oli oma pojale alati õpetanud, et nad on võõrad ja majalised ning peavad oma saatusega leppima ning teise põse keerama.

Kaja Keskmiste lülitas teleka sisse, mis elutoas aukohal seisis. "Aktuaalne kaamera" algab kohe, ma juba unustasin, varsti peaksid külalised ka tulema." Nad asusid üksteist kaisutades diivanile istuma, et päeva uudiseid näha. Diktor rääkis tavalisi asju, kui korraga teda katkestati ja toodi uus paber.
"Me saime just teada, et Vana-Ihastes Metshaldja tänaval toimus suur plahvatus, mis viis endaga kaasa terve kvartali! - Kõik on leekides ja rusudes..."
"Arpo-EI!" kiljatas Kaja tõusis püsti, ning langes nagu välgust rabatuna minestusse. Endast väljas Valdek toetas oma naist ja pani ta diivanile lamama, kui uksekell helises. Ta tormas kohe toast välja ja avas ukse.
"Mis sinuga juhtus, sa oleksid nagu tonti näinud." ütles uksetaga olnud mees, kes oli tulnud lillede ja tordiga.
"Astuge edasi, mu naine just minestas - uudised - poeg - surnud - plahvatus!" Valdek ei suutnud enam ja varises samuti kokku. Ehmunud külalised püüdsid ta kinni, sest muidu oleks ta trepist alla sadanud ja kaela murdnud, justnagu preester Eeli piiblis. - Ta oli just viimasel pühapäeval sellest jutlustanud ja külalised olid tema koguduse liikmed, kes tulid auväärset vanemat tema 60 juubeli puhul õnnitlema.

Kui nad olid mehe tuppa talutanud ja voodisse aidanud, mis asus korteri kaugemas nurgas, kontrollisid nad kiirustades elutuppa, kus ikka veel telekast võigast lugu võis kuulata ja vaadata, naise pulssi, kuid seda ei olnud. Kohe hakkas üks noormeestest elustama  ja teine kutsus kiirabi välja. Üks ekipaaž oli minuti kaugusel ja lähetati kiiresti nende juurde - nad ei asunud Maarjamõisast kaugemal kui kaks minutit - ometi ei õnnestunud Kaja Keskmiste elu päästa. Arstid ütlesid hiljem, et tõenäoliselt oli emotsionaalne pinge tekitanud südame vasakusse vatsakesse suure augu ja sellesse Kaja surigi. - Sisemist verejooksu ei andnud peatada.


Arpo Keskmiste suri nagu mees, kuidas oli kavatsenud. Ta oli oma uue maja soojustanud Semtexiga, sest tegi ise ülevaatajatöö ning ei lubanud soojustusmaterjali ehitajatel näppida - muidu oleksid nad sellest haisu ninna saanud ja politseisse helistanud. Jah, Arpo teadis, et varsti tuleb pank ka selle maja järele - see oli liiga ilus, et seda vaesunud arhitektile jätta. - Järjekordne rikkur oli tema pangalaenu üles ostnud, ja vabandades kõike tema töötuse ning raskustega, taheti temalt uut šedöövrit arhitektuurivallas võileiva hinna eest ära võtta. Muidugi mõista laen kustutatakse ja reiting tõuseb, kuid tema maja oli talle rohkem nagu poja eest, keda temalt sandikopikatega taheti röövida. Ta oli seda ette näinud ja maja pommiks ehitanud, niiet kui pankurid K-komando mahitusel sisse murdsid, teadis Arpo, et see käivitab maja turvasüsteemi. Temal oli vaja veel turvasüsteemist oma mobiilile suunatud kõne vastu võtta ja katkestada ja kõik on otsustatud.

Pankurid alustasid oma dokumentide ja imala jutuga ning K-komando veendus et Arpol ei oleks relvi. - Tema mobiil helises ja kõik võpatasid. "Täna on mu isa sünnipäev, kas võin vastu võtta?" küsis Arpo kavalalt. K-Komando juht vaatas pankurite poole, kes kehitasid õlgu ja noogutasid nõustuvalt. - "Tee kiiresti, meil on teisi maju ka üle võtta!"

"Ärge muretsege, ma saan aru, see pole teie süü - lihtsalt ilus maja." ütles Arpo maniakaalne grimass näol ja võttis kõne vastu. "Ma saan aru, et see on raske, selles pole midagi isiklikku-" kuid kaugemale pankur oma jutuga ei jõudnud, sest Arpo katkestas kõne ja maja haihtus suures tulekeras rebides tervel kvartalil puud ja põõsad ning majad ära. - Maja soojustamiseks oli kulunud vähemalt 1000 kilogrammi Semtexit, rääkimata termiit tsisternist, mis tema garaazis ootas. Kõik lõhati sünkroonis ja oli sekundi murdosa järel läbi. - Järele jäi vaid põletatud maa ja kaugemate suvilaelanike röögatused; autoalarmi sireenid; šokis koerte ringi jooksmised; nutvad lapsed emade süles. Kõik nägi välja nagu Soodoma ja Gomorra hävitamise päeval.


Hiljem püüdsid ajakirjanikud Valdek Keskmiste kinni ja piirasid sisse, kui ta tuli oma poja söestunud laiba järele. Teised sülitasid temale näkku ja näitasid oma hukkunud omaste pilte, nagu oleks tema seda teinud. Kolmandad skandeerisid midagi õiglusest, mis olevat kallutatud struktuuridest kaduma läinud; neljandad olid lihtsalt melu pärast kohale tulnud. - Valdek ei öelnud midagi ja läks ükskõikselt rahvasummast läbi. - Ta oli samal päeval kaotanud nii naise kui poja - see oli tema 60 sünnipäev ja Juubel. Enne surnukuuri poole teele asumist oli ta telefonitsi vanematekoguga ühendust võtnud ja andis oma lahkumisavalduse sisse. Seal kostus vaid mõistvat pominat ja lubadust tema eest palvetada. - Ta pidi oma kaotust leinama, nagu Iiob ja tema oli mees.

Üks nende hukkunute hulgas oli toosama pankur, kes üritas Võsanurme koguduse asemel parki ehitada, et krundile rikaste elamurajoon rajada. Kui Madis sellest kuulis, kuidas tema klassikaaslane oli lõpetanud, tänas ta südames Jumalat või saatust - kurat teab mida veel, et tema ei läinud pangandusse tööle. - Tema oli valinud marketingi. Seal ei lase sind keegi õhku, kui sa talle arvuteid; operatsioonisüsteeme või tolmuimejaid müütasid. Ei, tema ei olnud nii mustade asjadega ennast määrinud, nagu tema klassivend. Tema oli väärikas ärimees, kes nüüd Maldiividel puhkas ja oli sellistest usuhulludest meeldivalt kaugel. - Ajakirjandus tõi selle fakti kõige esimesena välja, et Arpo Keskmiste oli ühe mõjuka koguduse vanematekogu liikme poeg. Kohe hakati rääkima terrorismist ja ristisõdadest ning muust sellest sarnasest. Ajakirjandusel oli pidusöök veel mitmeks kuuks, et iga nurka sellest loost käsitleda. Paar poliitikut astus isegi tagasi, kuid president jättis nende lahkumisavalduse planketid Merilikult oma kabineti sahtlisse - see polnud nende süü ja seda ei võinud ette näha. Inimesed peavad ikka oma kulutusi mõistlikult majandama, ja mitte ennast ja süütuid kõrvalseisjaid õhku laskma.