Laske lapsukestel minu juurde tulla!

"Laske lapsukestel minu juurde tulla, sest nende päralt on taevariik!" lõpetas pastor oma jutluse ja kogudus ohkas kergendatult. See oli ootamatult hea jutlus, arvestades seda viimast, mille peale oli isegi Tiffany Ülemiste minestanud ja vihase isa kogudusse toonud pastorit manitsema. Tundus,  et ta on maha rahunenud, ja kogudus võib normaalset elu elama hakata. Igal juhul polnud keegi selle vastu. Kas mitte kõik poliitikud ja suhtekorraldajad ja muud asjapulgad niikuinii ei rääkinud sellest et lapsed on meie tulevik. Ja kogudusel oli hea meel, et pastor kuulus ka nende mõistlike meeste hulka, ja ei olnud mingi piibliga pähe lajataja. Pärast tavalist kätlemise tseremooniat, kui pastor koguduse hoone ukse ees kõiki ära tervitas, nagu tal vana komme oli, pöördus ta oma tavaliste toimetuste poole. Noored jäid veel natuke kauemaks, sest nüüd algas nende teenistus. - Vend Justus oli saanud pastorilt loa asutada kodugrupp ja teha noortetööd, ning klaverimängijast sai nende ülevaataja ning mentor. Ka Valdekile sobis noortetöö hästi, eriti pärast tema poja enesetappu tundis ta, et see on tema võimalus end Jumala ees lunastada ja oma patud andeks saada, et ta polnud hea isa oma pojale. Kokkuleppe kohaselt, pidi vend Justus oma elust narkomaanina tunnistama ja oli ka ühe laulu ette valmistanud. Ta oli valinud selleks Singer-Vingeri viisi "Jumalaga puberteet" kuna see habetunud mees oli tema väike eeskuju olnud, kui ta veel ei käinud koos Jeesusega. Tal oli tavaks ennast tema muusika saatel pilve tõmmata, sest nõnda sai ta oma õnnetust elust ja vanematest üle olla, keda ta südames vihkas. Kuid ta oli uue lehe pööranud. Pastor oli temas midagi näinud ja talle uue võimaluse andnud, ehkki ta oli tema kirikusse sisse murdnud - siis oli see mingi laut ja katkisest aknast sisseronimine teab mis kunst ka oli, kuid pastor andis talle andeks ja võttis enda juurde tööle. Veel keegi polnud teda varem inimesena kohelnud, ja see murdis tema südame. Ta oli kaua nutnud ja ei hoolinud sellest, et teised näevad, sest seda polnud varem temaga juhtunud - sest kes armastab vargast narkomaani - üks enda arust kõva mees oli ükskord püüdnud talle narko pähe tsementi müüa, kui ta seda oleks tõmmanud, siis ta enam tõusnud ei oleks. Kinnipidamisel oli ta vaid õlgu kehitanud ja öelnud: "Saabki sitast lahti, mis neid pilpa peal soojendada, kui nad meie maksumaksja raha raiskavad - sest neid tuleb minu raha eest toibutada, võivad siis ka tsementi tõmmata ja minnagi-!" Ja seda arvamust jagasid paljud. Ta sai kõigest tingimisi karistuse ja tühja manitsuse mitte enam nii teha. Vend Justus ei julenud pärast seda kaua aega kellegagi rääkida või kedagi usaldada või kelleltki midagi vastu võtta, kartes et see on mürgitatud, et ta "maksumaksja raha kulutab". Mis ta siis teha saab, et ta ei kuulu esimese eesti hulka. Kas siis asotsiaali lapsena oleks ta armastatum olnud? Kuid nüüd oli tal võimalus, nüüd oli ta oma endiste ees lausa nagu ülik, nagu Esimene Eesti - ja sündis siis neile tänavalastele, kelled ta oli kokku kutsunud, oma Jumalateenistust teha.

Vend Justus oli ka armunud ühte tüdrukusse, ja tegelikult rääkis see laul ja need sõnad tema armastusest tüdruku vastu, kuid pastorile valetas ta et see on jutt, kuidas kurat peibutab noori kohtlasi hingi. Tiffany Ülemiste oli ju ikkagi alaealine ja kes tema õige oli - endine narkomaan. Tal oli juba küllalt õnne olnud, et ta oma koguduse hostiaar oli. Tema pani kõik pühad riistad välja, sest enne ei saanud teenistust pidada - ja tõstis need jälle kappi tagasi, kui teenistus oli lõpetatud - ja ta oli tänulik, et võis Jeesust nõnda teenida.

Nõnda algas see teenistus näidendiga, kus vend Justus oli endale sarvraamid ette pannud, kuigi tavaliselt ta prille ei kandnud, et tal ootamatult head silmad olid - kõige pilvitamise kiuste - ta oli endale ühe võidunud vihmamantli selga ajanud ja ehitaja tunked, mis traksidega kinni käisid. Üks koguduse näitsikutest pidi "Süütust" mängima, kes "Kurjale Meelitajale" järgi annab, kuni "Päästja" tuleb, keda pidi mängima nende klaverimängija Valdek.

Ja vend Justus alustas laulu "Me, Myself and I"

Dansing in the crowd, wearing dandy crowns;
dandylines and smirks of evil frowns.
Growing in despair - life is just so fair:
gave me "twos" and only just a pair!

refr:
Me, Myself and I; Me, Myself and I!
Screw the World, anyone else may die -
Me, Myself and I!

"Noone" notice me, "Someone" holding thee;
who the hell is yonder scolding me?
Having eyes, but four, glasses do obscure -
showing you, what better finds to lure...

refr: Me, Myself and I...

I'm no scientist; have no mighty fists,
but my Heart inside makes liddle twists.
Would you dance with me, liddle girl so free? -
That would clearly be my biggest dream!

refr: Me, Myself and I...

I would bring you suns; moons and stars and fun
in your life to play a rogue with guns!
Why you dont like me, like a snake in the tree:
Heaven's locked, God threw away the key?!

refr: Me, Myself and I

Be my Valentine or my Clementine;
or the Queen of Persia, Lady Tyre!
When you look, I faint, thoughts that blush a saint
creep my mind when I seek words but aint--

refr: Me, Myself and I

Kui ta oli lõpetanud, siis näitsik minestas tema käte vahele ja vend Justus tegi melodramaatiliselt Draculat järele ja viis oma suu tüdruku kaela juurde, kuid jättis siiski piisavalt suure vahemaa et ta natuke häbenes. Õnneks hüppas Valdek õigel ajal oma osaga sisse ja võttis põuest piibli välja ja vend Justus hüppas eemale ning "minestanud" tüdruk langes "Päästja" käte vahele, kus ta osava tango-võttega jälle püsti aidati ning skandeeris: "Aitäh minu hinge päästja! Nüüd ma usun Jeesusesse ja kiusaja ei või mind enam--!" Mida iganes ta enam ka ei võinud, sest selles kohas jäeti lause lõpetamata.  Vend Justus mängis veel solvatud kuradit ja tegi nägusid ning pantomiimi nagu oli kokku lepitud ja läks siis noruspäi lavalt minema.

Kogu saal möirgas naerda ja plaksutas selle peale. Nendele meeldis ka, et Saatan oli peksa saanud, ning süütu tüdruk päästetud, missest et nad taipasid, et see pidi midagi muud kujutama, kuid see ei morjendanud kedagi. Edasi läks noorte teenistus tuntud rada ja vend Justuse naturaalne selgitus oma senisest elust võttis ka kõige karmimatel eluvendadel oleku tõsiseks ja mõned hoidsid okserefleksi tagasi. Nad olid seda ka ise läbi elanud, näinud kuidas endised sõbrad põhja käisid ja ära surid, kes üledoosi kes kambatulistamise tõttu - ja näha nüüd kedagi, kes on nende seast Hostiaariks tõusnud, see andis lootust. Maailm polnud veel täitsa hukas, kui nendesugustel oli "Kaarnakivi" nagu nad Kaarnakivi kogudust hellitavalt nimetasid. Ka nendel oli võimalus, missest et kogudus neid natuke põlastavalt vaatles, kuid nad andsid selle neile andeks, et neil oli vähemalt pärast teenistust antud luba siia tulla. Nagu selle tiigiga, milles Iisraeli kodutud terveks said ja kus ingel käis vett segamas.

Kui teenistus oli läbi ja kõik oma koju või lattu läksid, või kus keegi juhtus ööbima, peatas pastor vend Justuse tõredalt, sest tal oli midagi öelda: "See on tore, et sa nii visuaalselt seda näitlesid, kuid edaspidi tee seda eesti keeles! Kui meie ka inglise keeles hakkame laulma, kes siis meie keelt elus hoiab!" Vend Justus lõi pea norgu ja punastas, ning pastor läks nohisedes minema. Valdek oli seda eemalt näinud ja tuli ligi ning patsutas talle õlale. "Ära pane vana tähele, ta tahab sulle parimat, tegelikult talle meeldis sinu etteaste ja laul. Sul on andi, ära karda!" Ja selle isaliku naeratusega läks ka Valdek ning vend Justus jäi talle hämmastunult järgi vaatama. Siis tuli talle kellaaeg meelde ja ta kiirustas kirikust välja et mitte lukutaha jääda, et signalisatsioon automaatselt käivitus.

Koduteel palvetas vend Justus oma südames: "Mu Jumal! Kui see on võimalik - ma tean et ei ole, kuid kui siiski - see oleks nii tore, kui Tiffany võiks mind armastada! Ah, keda ma lollitan, tema on kõrgklass ja mina pori ta kingadel. Aga äkki siiski on mingi võimalus, et ma võidan loteriil või midagi, ja siis ma ometi kõlban tema maailmasse! Palun, Jeesus, luba mulle seda tüdrukut, ma olen nõus teda ootama, kuni ta 24 saab, kui vaid sina mulle kinnituse saadad, et tema armastus minu vastu võimalik on!" Seda palvetanud, ümises vend Justus "Me, Myself and I'd" ning läks koju.

Kuid armastatu nuttis venemaal oma silmad peast ja ei lasnud end lohutada, sest tema Mihkel oli surnud ja teda ei olnud enam.