Madis klõbistas oma kontoris tööd teha. Ta oli oma majas ning jõi hommikukohvi. Kaarnakiviga oli üks väike probleem. Irina tuli arglikult ligi ja kallistas teda hellalt. "Tule palun tagasi voodisse, on veel vara." Madis pigistas hellalt oma naise kätt oma õlal ja vaatas talle armunult otsa. "Kalllis, ma kohe tulen, see probleem siin - sina oled mul ju terve elu, kuid see süsteem ei ole igavene, juba homme võib keegi paremini teha ja elu läheb meist mööda." Ta vaatas kurbade koerasilmadega oma naisele otsa, ja Irina ohkas sunnitult. "Heaküll, eks ma siis ootan, jälle!" urahtas ta hajameelselt ja läks voodisse tagasi.
request entry sysoplev9
sysoplev9 under passwordprotection specify demand on access
xxxxxx-xxxx-xxxxxx-xxxxxxx-xxxxxxxxx-xxxxxxx-xxxxxxxxx
user verified as Madis Ülemiste root-supervisor "Welcome, and have a nice day!" How may I be of service?
acess main logic frame to insert data
enter password for data transfer
xxxxx-xxxxx-xxxxxxxx-xxxxxx-xxxxxxx-xxxxxxx-xxxxxxxxxx
specify dataport and files to be transferred to main logic frame
dataport USB drive 3b sec0 emulate sec9 for transparency access files "Kaarnakivi upgrade 3.7.4" ; "logic upgrade 2.9.1" ; "possible hack diametry 8.0.8" ; "Prometheus 2.0" ; "Sokrates 2.0" ; "Pythia 2.0" "prism override 11.2.9" ; "Athens shield gorgons eye 2.0"
specify security override to access insecure USB drive
xxxxxx-xxx-xxxxxx-xxxxxx-xxxxxxxx-xxx-xxx-xxxxxxxxxxx
your request is being verified please wait. starting transfer 0.4Tb/sec on 22GB ram specify C
C/root/core engine/Kaarnakivi/upgrade execute compile and addapt
are you positive root-supervisor Madis Ülemiste
ok
data transfer ends in 2h 14minutes and 23.8 seconds "Thank you for accessing Kaarnakivi copyright AstralMarketings main programmer Madis Ülemiste" "Have a nice day"
Madis muheles endamisi ja lukustas ekraani ning kustutas klaviatuuri mälu, et seda ei saaks tema äraolekul kopeerida, ta sisestas ka lisaturvalisuse mälupulga. Seda polnud otseselt vaja, kuna ta oli juba ühe sellise programmi tarkvarasiseselt käivitanud, kuid ei võinud kunagi liiga ettevaatlik olla. Topelt ei kärise. Nüüd kaitsesid tema Kaarnakivi mitte üks vaid kaks aktiiv-isomeetrilist tulemüüri, kes omavahel kogemusi vahetada suutsid. Said ühest mööda, muutus teine targemaks ja ei lasnud sama trikki enam teha ja taastas koodiriive peale esimese. Madis muheles enda üle, et oli selle idee kreeka mütoloogiast laenanud. Ükskõik mitu pead sa lohel maha ei lõika, kui kasvõi üks jääb alles, kasvavad teised tagasi. Vaene häkker peaks lõpmatuseni zeropointloobis viibima, enne kui ühendust saab ja sedagi, kui ta värava taga otse peafiiberoptilise kaabliga ühenduks. Kui ta õige üles leiab, sest ta oli targalt sinna kolm sama jämedusega ja liigiga fiiberoptilist kaablit matnud. Ühendusid valega, ja nagu mingi pomm filmis, oleks alarm surnud käe meetodil käivitunud. Ja seda poleks isegi tema salasõnaga saanud kinni panna, enne kui turvafirma üle vaatab ja peakorterisse kinnituse saadab, et kõik on ok. Alles siis oleks ta saanud sellist rikkumist oma parooliga annuleerida. Süsteem polnud otse kahesuunaliselt internetiga ühendatud vaid ühesuunaliselt. Vastuvõttev süsteem pidi õigetes kaustades vajalikku infot hoidma, et Kaarnakivi selle kätte saaks ja oskaks oma tööolekut hinnata ja ülesandeid, muidu oli Kaarnakivil absoluutne voli kõik alam-programmid ja riistvara välja lülitada, kui need lambist temale päringuid esitama hakkasid, mis polnud korrektselt ajalogisse kantud. Iga süsteem oli täiuslikult turvatud, kuid siiski kripeldas midagi Madise hingel. Viimasel ajal oli Kaarnakivi imelikuks muutunud ja hakanud naiselikult rääkima. Madis ei olnud teda sedasi programmeerinud. See meenutas juba toda legendi kujurist kelle kuju ärkas liiga suurest armastusest ellu. Kui ta end sellelt mõttelt tabas, siis ta naeratas kohtlaselt. "Ah, mis sa jamad, egas siis masinat koinida ei saa, nagu Irinat, ja tal pole selliseid rindasid ja puusi. Äh, olengi liiga kaua ilma olnud!" seda mõelnud läks Madis tagasi voodisse oma naisukest üles soojendama. Irina vaatas teda külmal kalgil pilgul "Ja mida sulle poisu?"
"Eeeh?" ei saanud Madis sellisest suhtumisest hästi aru. "Ma tulin tagasi, armastame!" Ja Madis vaatas oma naist sellise himu ning tiirasusega et Irina ei võinud seda eitada, ning ohkas. "Noh, eks sa siis tule." ütles Irina ja võttis asendi sisse. Madis ei pannud üldse tähele, kuidas Irina vaikselt nutta tihkus, kui ta teda võttis. Madis oli liiga kaua oma töö tõttu naisest eemal olnud ja võttis teda kui näljane loom, ahnelt ja ilma igasuguse tehnikata, vigastades kolmel korral naise kliitorist ja G-punkti piirkonda. Irina hammustas huulde ja kannatas ära, ning surus oma jalad kõvemini vastu Madise selga risti ja tõmbas mehe lähemale, et ta saaks paremini sisse tungida. "Oh, Irina, ma armastan sind!" joobus Madis ja lasi ennast tühjaks. Irina tundis nagu oleks teda vägistatud. Ta tundis ennast pissuaarina, või onaneerimisauguna. Kuid ta pidi sellega leppima, muidu oleks Kaarnakivi tema mehe täiesti ära võtnud. Ta vähemasti tuli tagasi. Eelmine kord ta ei tulnud, mõtles Irina mõrult. "Ta vähemasti armastab mind!" lohutas Irina end vaikse hüsteeriaga. "Ta ju armastab mind!" Ja armukadedalt vaatas Irina vaikselt arvuti poole, mille ekraan lahti jäetud kontoriruumist teda pimedalt vastu irvitas ja uskus vägisi, et masin on seekord välja lülitatud. Ta ei jaganud neid tehnika asju. Ta ei võinud ju Kaarnakivi sisse lülitatuks jätta ja oma naist samal ajal keppida? Ei, tema Madis ei oleks selline lojus! Ta ei oleks mitmenaise pidaja!" ütles Irina endale ja haaras mehel külgedest neerude alt kinni ning masseeris hellalt õigeid punkte, et mehel jälle jäigaks läheks. Ta kohe tundis kuidas mehe riist sellele stimulatsioonile reageeris ja tema vagina seinad tajutavalt laienema pidid, et mehe riist eriti laiaks läks ja kogu augu täitis. Irina hakkas ohkima, et näidata mehele, et talle meeldib, ning lubas endale paar õrritust, et mees teda hellemalt võtaks. See ajas ta mehe alati veel rohkem kiima ja Madis võttis teda üha uuesti ja uuesti ja uuesti, kuni kukkus nokastunult naise peale ja jäi magama. Nad olid seda järjepanu 22 minutit teinud. Ka Irina oli oma võimete piirini jõudnud ja püsis vaevu teadvusel. Ta tundis, nagu oleks ta mingi puuri külge aheldatud seksiori ja ta nuttis hääletult. Mida ta oli valesti teinud. Ta armastas oma meest, kuid pidi teda ikka selle lolli masinaga jagama. Ta vaatas enda natuke kortsu tõmbunud nahka ja kihvatas. Ta pidi ise ka seda salvi kasutama hakkama, mida ta tollele uksevahile andis. Ta ei võinud vanaks jääda, muidu ta mees enam ei vaata teda. Ta oleks niiväga tahtnud Madisest veel poegi ja tütreid saada, kuid neil oli ainult Tiffany ja Irina tundis end Jumalast maha jäetunud ja ta nuttis nagu Hanna altari ees ja valas oma kaebust Jahwe ette. "Oh Jumal, miks sa mind vihkad ja keelad mulle lapsi minu mehe kaudu?" kuid häält ei tulnud ja keegi ei vastanud. "Kas mina olen viljatu või olen ma pattu teinud, et ma ei või oma meest õnnelikuks teha?" küsis Irina palves edasi, kuid ikka jäädi talle vastus võlgu.
II
Taevas vaatas Miikael alla Irina peale ja nuttis. Ta oli selle naise kaitseingel ja ei saanud aru. Miks pidi see vaene naine selle mehe pärast nõnda kannatama.
Jeesus tuli sinna ja vaatas samuti Irina peale ning kortsutas vastikusest kulme ning kirtsutas nina. "Või nõnnamoodi?" uhmas ta ja oli oma muude asjatoimetuste poole minemas.
"Kas ma võin pöörduda?" küsis Miikael ebalevalt Jeesuse käest, kes peatus ja talle teravalt otsa vaatas.
"Ei, sa ei või!" lausus Jeesus tusaselt ja astus edasi.
"Aga?" jäi Miikael nõutuks ja laiutas käsi. Jeesus pöördus ümber ja tuli rutusti ingli juurde ja küsis hambaid kiristades hoides oma nägu ingli näost ainult kolme millimeetri võrra eemale "Sa tahtsid mulle midagi öelda?"
"Ei, ei, ma olen ustav Jahwe ingel ja kuulen käsku!" andis Miikael sündsa vastuse ja vaatas ainiti enda ette nagu tunnimees. Jeesus põrnitses raevuselt oma inglit ja pöördus siis jälle minema. "Ära enam kunagi sea minu autoriteeti ja otsust Madise suhtes kahtluse alla. Ma ise ka näen et ta vägistab oma naist ja rikub Kaarnakiviga abielu! Ma lähen nüüd tema tütrega veidike rääkima ja vaatan kuidas talle kätte maksta. Sina valva siin, et midagi Irinaga ei juhtuks. Tema kaotamist ma ei luba, isegi kui Madis kaduma läheb, said aru!" Öelnud seda sapiselt üle õla, moondas Jeesus ennast valgeks tuviks ja lendas minema. Miikael vajus lössi ja hingas raskelt, Raafael lendas kohale ja toetas teda ning pakkus talle karikat eluveega. Ingel võttis selle tänulikult vastu ja jõi tilgatumaks.
"Mis me nüüd teeme?" küsis Raafael ettevaatlikult ja jälgis et Jeesust pole kuuldekaugusel
"Peame valvet! Võta sina see vahetus, ma pean puhkama - muidu ma lähen ja teen selle lojusega nagu Daagoniga talitasin, kes oli oma kojas ja ei tahtnud seaduselaekale au anda!" urises Miikael
"Gaabriel tuleb ka, puhka kaks vahetust, sa oled täitsa otsas, Jeesus võttis sind korralikult läbi." ütles Raafael tungivalt, Miikael noogutas tänulikult, moondas end tuviks ja lendas ära. Raafael vaatas vaikides Madist ja Irinat ning palvetas tõsiselt. Ta ei nutnud, kuid ta polnud ka vaatepildi üle tänulik. Ta vaatas oma rüüpauna varutud atribuudid üle: "lõhemaks; viiruk; salpeeter; roosivesi; mesilasvaha; ahelad Jahwe nimega, mida ei saanud purustada, juhuks kui Leonidasega peaks kokku sattuma. Ta vaatas kõik üle ja jäi rahule, kõik oli olemas, ta oli valmis, et põrguvägedega võidelda, nagu alati.
Teise vahetuse ajaks ilmus Gaabriel kohale ja võttis vaikides üle ning Raafael läks vaikse noogutusega puhkama. Sama kordus kui Raafael jälle vahetuse lõppedes Gaabrielilt vahetuse üle võttis. Kuid Miikael ei tulnud lubatud ajal valvesse. Raafael aimas halba ja läkitas ühe vähema ingli teda otsima, kuid enne jõudis Miikael kohale. Raafael naeratas kergendusega oma kilbihoidjale ja ütles malbelt: "Pole vaja minna, valehäire, võta päev vabaks." kilbihoidja ingel naeratas siiralt temale ja läks minema.
"Kõik korras?" küsis Raafael ettevaatlikult ja vaatas hindavalt Miikaeli olekut, kes nägi väga räsitud välja. "Ma lähen Jahwe juurde ettekannet tegema, see Madis ei või, kuid mina ei taha Jeesusest mööda minna, ta on ikkagi tema poeg." ütles Miikael tõsiselt. "See oli minu ülesanne Irinat kaitsta, ja nüüd saab tema oma mees temale Saatanaks, kelle tõttu ta võib oma hingest ilma jääda! See pole aus!" "Ei ole tõesti." ütles Raafael lepitavalt ja vaatles kaasvõitlejat tähelepanelikult.
"Ma ei võta vahetust vastu, tehke koos Gaabrieliga kahasse, ma juba rääkisin temaga ka. Ma muidu tõesti tapan selle värdja maha, kui pean teda täna uuesti vahtima."
"Võibolla on nii parem, Jahwe võib sulle isegi hingamise kinkida." ütles Raafael tasa ja vaatas alla maapeale. Ta oli tõsine, ei naernud ega nutnud, Miikael ei saanud kunagi aru, kas tal üldse on tundeid, või kuidas tal nii hea seedimine on. Tema ei suutnud seda enam taluda. Ta hoolis Irinast liiga palju. Ta ei olnud kunagi temaga südames pattu teinud, kui need inglid, kes langesid, et nad inimeste seast naisi võtsid - inglid ei tohtinud abielluda, sest neile kehtis igavene tsölibaat. Sa ei saa korraga naist ja Jumalasõna hoida, see pole võimalik. Ta oleks tahtnud Irinat aidata, kuid ta oli andnud endale sõna, et tema ei lange nagu Luutsiver, tema ei astu Jahwe vastu ülesse, vaid jääb ustavaks, ükskõik mis see talle maksma läheb. "Kas sa tead midagi?" küsis Miikael ja vaatas kahtlevalt Raafaeli poole. "Sina oled taevane ravitseja ning tead kõiki saladusi kuidas üles tõsta ja parandada, minu ülesanded on teised. Mina kaitsen ja vallutan, Gaabriel tunnistab ja kinnitab." Ja Miikael murdus ning nuttis kogu südamest, sest ta ei tahtnud, et tema kaitsealune sureks ja põrgusse läheks, kuid ta ei võinud otsest käsku eirata. Ta ei saanud aru, mida Jeesus tahab. Raafael naeratas mõistvalt ning sulges oma silmad ning keskendus. Varsti olid seal kaks Raafaeli, üks kes pidas ikka veel taevaäärel vahti ja teine Miikaeli toetamas, ja karikat jagamas. Miikael jõi ahnelt elu vett, kuid karikas ei saanud tühjaks, ta tundis selle ära, et see kuulus Jahvele, ja tahtis ehmatusest seda maha pillata, kuid Raafael peatas tema käe ning võttis karika tagasi. "Sellest peaks piisama, ma viin sind otse Jahwe juurde, muidu juhtub sinuga tõesti õnnetus, ära karda, Jahwe on sinuga ja annab sulle hingamise, puhka veidi, sul seisab raske retk eel, nagu Tispelasel Eelijal oli, kui ta pidi Iisebeliga võitlema nii et kasuta oma aega targasti. Miikael vaatas teda tänulikult ja Raafael pani karika oma kotti ning avas oma süli, et nad saaksid käed ühendada. Miikael soostus koheselt ja sulges samuti silmad. Ja siis nad said üheks ja muutusid koos vägevaks kotkaks, kellel olid lumivalged suled ja kuldne kroon pealael ja nõnda ühena lendasid nad Jahwe juurde, kes eemal end pimedusega ümbritsedes ootas.
III
Kui Raafael ühes Miikaeliga Jahwe juurde jõudis, siis heljus Jahwe pimeduse sügavuse peal ja mediteeris, Raafael asetas väsinud ingli vaikides samasse kohta, kus Jahwe oli esimese sõna lausunud ja seitsmendal päeval hinganud, andis Jahwele au ning läks oma muude toimetuste kallale. Jahwe lasi inglil minna ja pöördus Miikaeli poole, kes võttis valveseisaku. "Vabalt sõdur!" ütles Jahve ja istus tema kõrvale maha. Ingel märkas, et nad olid nüüd Eedeni aias ja istusid Elupuu võrade all ning selle vari oli nii toitev ja rahustav. Miikael vajus maha ja lesis murul ning tundis ennast kui laps ja naeratas üle pika aja jälle. "Nii on juba palju parem." lohutas teda Jahwe, "Anna kõik oma viha ja raev minu kätte, või oled sa unustanud, et minu on kättemaks?" Jahve ütles seda vaiksel isalikul toonil ning Miikael tundis, kuidas tema jõuvarud taastuvad. See oli tõesti see hingamine, millest talle oli räägitud. See hingamine, mida Jahwe oli isegi Luutsiverile keelanud, kui ta oli veel nende poolt ja nüüd tema, ingel Miikael, võis hingata nagu Jahwe. Tal oli au ja tal oli häbi, et ta ei olnud tugevam. Miikael puhkes nutma ja Jahwe lohutas teda. "See pole sinu süü, ma ei loonud sind timukaks, et sa võiksid seda kurja Madisele teha. Ta ei või veel surra, sest tal on palju oma tütrele anda, nii head kui kurja, kui see on tehtud, siis võid ta minupärast põrgusse viia, kuid praegust ära seda puud maha raiu. Mina tegin sulle liiga, nagu Iiobile, seepärast ära enam süüdista end, ma ei pea sind reeturiks, nagu Luutsiver oli, te küll olete samal kombel loodud, kuid sina ei ole tema, nii et lõpeta enese süüdistamine, ma ei öelnud sulle. Seepärast ei näinud sa ette." Ja ingel lasi end lohutada ning nuttis ennast Jumala õlal tühjaks ning jäi Elupuu all magama. Jahwe vaatas teda isalikult, nagu oleks Miikael tema haige poeg, keda ta on tulnud põetama. Jahwe laulis selle laulu Miikaeli kohal.
"Miks oled nõnda rõhutud, mu hing,
mu kõige kallim rõõm, kiida oma Jumalat!
Miks oled sa nagu segipaisatud linnus,
mille kohal kaarnad otsivad oma rooga,
tõuse üles ja ole mees, sest Jahwe armastab sind!
Jahwe rõõm ja ilutsemine, hinga rahus,
miks oled nõnda rõhutud, mu hing,
kiida Jahwet!
Ning Jahwe paitas hellalt oma ingli pead, kelle ta oli kunagi loonud ja valvas tema juures, kui ingel võis hingata, nagu ükski ingel polnud varem hinganud. Üks teenija-ingel tuli kummardudes ligi ja andis üriku edasi ning vilksas küsiva pilgu kuid lõi kohe kartlikult jälle silmad maha. "Jah sa võid rääkida!" ütles Jahwe malbelt.
"Miks sa seda teed?" küsis ingel teravalt ja vaatas Miikaeli peale, kes ikka veel magas Elupuu all. "Sina oled Jahwe!" "See on minu töö, luua ja armastada." ütles Jahwe vaoshoitult, ning teenija-ingel punastas, kuid Jahwe naeratas talle soojalt ja pani oma käe tema õlale. "Sõnum vastu võetud. Sa võid nüüd minna ja ära muretse selle pärast." Teenija andis au ning taganes Jahwe ligiolust vastavalt kombele ning lendas minema. Jahwe pöördus tagasi oma ingli und valvama ja mõtles, millest iganes üks Jumal võis mõtelda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar