tänud ja selgitused

 Ma olen vist juba oma kuus aastat siit raamatu kirjutamisest eemale hoidnud. Peaaegu oleksin oma blogidest ilma jäänud, kui lolli peaga valesse blogisse selle filosoofilise testi üles laadisin, unustades lisada, kuidas seda soerdit lugeda tuleb. :(( Ma mõnikord ei peaks nii palju inimeste ajudega nussima. Igal juhul, loodetavasti on uus sissekanne teie maitse kohane. Ma ei suuda siiamaani uskuda, kui palju inimesi luges viimast sissekannet. 429!! Ja kui palju on läbi aegade seda raamatuhakatist lugenud. Ma ei teadnudki et keegi seda vääriliseks peab, sest mina olen end nii öelda koirohu ja äädikaga toitnud ja vaimus neimanud, et ma tegelaskujusid nii palju olen sundinud läbi elama. Minu unenäod sellest raamatust pole just meeldivad, mistõttu olen ma kasutanud igat võimalikku ettekäänet, et edasikirjutamist vältida. Aga nüüd see siiski juhtus. Loodan sellel aastal oma ema juubeliks sellega valmis saada, kuigi ma loodan et ta seda kunagi ei loe... :S :$ >//////< Alates tollest müstilisest Laupäevakust, kui ma tööle hiljaks jäin, kuni tänapäevani, olen ma nagu Jumala ettehooldes kõndinud ning kuldvihma tunda saanud. Ma pole vist kunagi  nii palju positiivset energiat näinud. See päris teeb kohmetuks ja on hirmutav. Mis toimub? OoO 

Kui vaid Jumal võiks seda raamatut kasutada, ning vanemad oma lastega jälle ära lepitada, et nad päris Tiffany Ülemiste ja Hanna-Magdalena sarnasteks ei muutuks, ühtlasi piisavalt pedofiile kinni püüaks ja politseile julgust oma töös juurde annaks, võiks asja positiivseks nimetada. Ma siiamaani põen seda Pealtnägija saadet tollest Pedofiilist. Kui kaua ta sai nussida ja Uurijatega kulli mängida, enne kui ta lõpuks seaduse ette toodi. :(( Sellistel hetkedel sooviksin et suudaks sõrmekahuriga lasta või surmapäevikusse nende nimed üles kirjutada. Kahjuks ei ole selliseid võimeid, siis peab selle raamatu kirjutamisega leppima, et äkki võtab mõnel mehepojal isu ära ja siis jääb mõne lapse elu rikkumata... Hoidke ennast ja head veebruari... :o